Millal peaksid olema kontoris ja millal võiksid kaaluda hoopis kodus töötamist?

Millal peaksid olema kontoris ja millal võiksid kaaluda hoopis kodus töötamist?

Kodu rahulikkus või puhkeruumi sumin - kust leida oma loominguline säde? Teadlane Leif Denti juhib tähelepanu tasakaalu tähtsusele: "Kodus töötamine kuni 2,5 päeva nädalas on positiivne. See ühendab endas keskendunud töö ja spontaanse suhtlemise kontoris," ütleb ta.

Eelmisel aastal ajakirjas Nature avaldatud suur uuring näitab, et kaugtöö vähendab meie innovatsioonivõimet. Laialdase kaugtöö otsene tagajärg on see, et meil võivad tekkida töökohad ja ettevõtted, mis stagneeruvad. Kuid samal ajal hindavad paljud inimesed siiski võimalust teha oma tööd kodust. Mis on siis parim lahendus?

Kas ettevõtted peaksid püüdma töötajaid tagasi kontorisse meelitada, investeerides nn ´´meeleolu haldjasse´´, kes täidab külmiku energiajookidega ja korraldab lõbusaid viktoriine ja tööjärgseid üritusi? Või peaksime hoopis kasutusele võtma hübriidmudeli, kus töötajad töötavad vaheldumisi kodus ja kontoris, et saada osa mõlema tööviisi eelistest?

Riiulkäru CHASE
Leif Denti, Göteborgi ülikooli psühholoogiateadlane, kelle erivaldkondadeks on innovatsioon, kontorikujundus ja kaugtöö, rõhutab, et ei ole olemas lahendust, mis sobiks kõigile inimestele või ettevõtetele. Siiski pakub ta välja rusikareegli, kuidas sellest mõelda:

"Kui sa tead täpselt, mida sul on vaja teha, võid töötada kodus ning pidada vahepeal lühikesi veebikohtumisi. Kodu sobib ülesannete jaoks, mis nõuavad keskendumist, ilma, et keegi kõrvaline sind häiriks. Kui aga tekib probleeme või tuleb keerulistele küsimustele erinevaid lahendusi leida, on parem tulla kontorisse ja kohtuda kolleegidega isiklikult."

Kohtumised, mis tekitavad loovust

Kui me ei käi tööl, jääme ilma sellest, mida sotsioloogias nimetatakse „kolmandaks kohaks“ – kohast, kus inimesed kogunevad väljaspool kodu (esimene koht) ja töökohta (teine koht), selgitab Leif Denti.

"Kuigi kodus võib olla lihtsam häirimatult töötada, on sellel ka negatiivne külg. Kodus jäävad ära need spontaansed ja mitteametlikud vestlused kolleegidega, mis võivad toimuda kohvimasina ümber või kohvikus. Seal saate esitada „rumalaid küsimusi“, millele peaksite teadma vastust, kuid mida ei julgenud koosolekul küsida. Kui me kohtume ainult digitaalselt Teamsis või Zoomis, võivad sellised suhtlused kergesti kaduda."

Need kohtumised on olulised nii loovuse kui ka töö nautimise seisukohalt, märgib ta.

"Võite proovida luua 'virtuaalse kohvitoa', kuid see nõuab kõigilt veidi lisapingutust. Minu kogemuse põhjal ei ole see väga levinud. Enamik inimesi tundub eelistavat kulutada selle aja oma ülesannetele."

Mis on erinevus videokõne ja näost näkku kohtumise vahel?

"Erinevus on suur. Mida kaugemal me reaalsetest kohtumistest oleme, seda vähem 'rikkalik' on kommunikatsioon," selgitab Leif Denti. "Digitaalsetes kohtumistes on keeruline tajuda kehakeelt ja peeneid signaale, näiteks kui keegi nõustub või on kellelgi on igav. Samuti muutub keeruliseks sõnavõttude järjekorra hoidmine: inimesed muutuvad tagasihoidlikumaks ja esitavad vähem küsimusi. See mõjutab vestlust negatiivselt."

Kui ainult üks inimene saab korraga rääkida, on vestluse "ribalaius" piiratud, nagu Leif Denti ütleb:

"Pärast digitaalset kohtumist lülitame end sageli lihtsalt välja, erinevalt kontorist, kus võime hiljem kohvi haarata ja arutelu jätkata. Just nendel hetkedel, kaugemal ametlikust koosolekust, võivad esile kerkida paljud olulised mõtted ja ideed - asjad, mida koosolekul ei mainitud või mida ei julgetud esile tuua."

Teine kaugtööga seotud väljakutse, mida sageli esile tõstetakse, on tugevate ettevõttekultuuri ja kogukonnatunde loomise raskus.

"Tugevate suhete loomine kolleegidega on raskem, kui te ei kohtu regulaarselt. Muidugi saab suhteid ka veebis luua, kuid see on sageli lihtsam ja tõhusam näost näkku. Nooremad töötajad tahavad sageli olla kontoris rohkem kui vanemad töötajad, tõenäoliselt seetõttu, et nooremad vajavad vanematelt nn teadmiste ülekannet."

50-50 tagab parima tasakaalu

Kuigi pole kindlat valemit, kuidas ja kus ettevõtted ning töötajad peaksid oma tööd parimal viisil korraldama, näitavad uuringud, et kodus töötamine kuni 2,5 päeva nädalas avaldab positiivset mõju. See annab meile rohkem kontrolli oma elu üle ja aitab tasakaalustada nii töö- kui ka vaba aega.

"Kuid kui töötad kodus rohkem kui 2,5 päeva nädalas, võivad puudused hakata kaaluma üles eelised: sul on raskem jälgida, mis tööl toimub ja mis on parasjagu oluline. Kui kaotad selle tunde, võib töö aja jooksul tunduda vähem rahuldust pakkuv ning võid end tunda isegi isoleerituna," märgib Leif Denti.

Leif Denti sõnul iseloomustab praegust tööelu parimate töömeetodite otsing.

"Muutus ja innovatsioon on ajatud teemad. Kuid need on ka keerulised väljakutsed. Lõpuks leiame lahenduse. Ma ei ole selle pärast mures."

Milline võiks see lahendus välja näha?

"Viie kuni kümne aasta pärast oleme leidnud erinevaid vorme, mis sobivad paremini erinevat tüüpi ettevõtetele. Näiteks tarkvaraettevõtetes võib kodust töötamine toimida paremini kui teenindusettevõtetes. Mis aga on kõige olulisem, et me saame paremini aru, kuidas kaugtöö mõjutab tootlikkust ja meid endid. Kui me sellest aru saame, on loomulikult lihtsam koostada toimiv tulevikuplaan."

Värskeimad artiklid Sinu postkastis!

Kord nädalas saadame välja uudiskirja, mis sisaldab põnevaid artikleid ja nõuandeid, inspiratsiooni töökeskkondade sisustamiseks ning sooduspakkumisi.
Palun oota...
*Tellides uudiskirja kinnitan, et olen lugenud ja nõustun AJ Tooted AS privaatsuspoliitikaga.