Tagasi tööl(e)

Pandeemia on vähemal või suuremal määral mõjutanud kõiki eluvaldkondi ning muutnud töö- ja juhtimisviise. Äritegevuse jätkamiseks, vähendades samas töötajate terviseriski, on tööprotsesse ettevõtetes ajakohastatud, mis on jätnud paljud kontorid, tehased, laod, kauplused ja teised töökeskkonnad üsnagi tühjaks. Kuid milliseks kujuneb tööelu, kui väljume samm-sammult kehtivatest piirangutest ning naaseme ühistesse tööruumidesse?

Sotsiaalne distanseerumine, kommunikatsioon ja tööheaolu

Varem või hiljem jõuab kätte aeg tavapärane äritegevus taastada ning inimesed naasevad töökeskkonda. Kui ettevõte on olnud kriisi ajal osaliselt või täielikult suletud, tuleb juhtkonnal ning võtmeisikutel koostada töö jätkamise plaan, kommunikatsioonistrateegia ning üle vaadata riskianalüüs.

Olukorras, kus oleme väljunud oma harjumuspärasest rutiinist, on loomulik kogeda stressi – pinget, ärevust, mure, ärrituvust, kurbust, viha või teisi ebameeldivaid emotsioone. Ka uute tööprotsesside ja -reeglitega kohanemine nõuab pingutust ning teatavat mõtteviisi muutust. Sõltuvalt sellest, mil määral kriisiolukord inimest puudutas, võib tööle naasmine osutuda oodatust keerulisemaks.

Turvalisus ennekõike
Töötajate tervis ja ohutus on pandeemia valguses olulisemad kui ei kunagi varem. Äritegevuse jätkamise seisukohast on möödapääsmatu sammude astumine, mis aitavad tõkestada viiruste levikut. Haiguspuhang kollektiivis võib tööprotsesse aeglustada või koguni äritegevuse peatada. Muudatuste mõju hindamiseks ning nõuete täimise jälgimiseks on vaja rakendada kontrollmeetmeid.

Viige läbi tööjõu analüüs, et tagada inimeste järkjärguline naasmine. Selgitage välja, milliseid ametikohti asute täitma esmajärjekorras. Kõigepealt peaks tagasi tulema töötajad, kelle kohalolu äritegevuse sujuva toimimise perspektiivist on möödapääsmatu. Need, kelle kaugtööle üleviimine on olnud edukas, võiks esialgu jätkata oma kohustuste täitmist distantsilt.
Mõistke, et kriis puudutab inimesi erinevalt. On neid, kes ei suuda tööle pääsemist ära oodata, kui ka neid, kes sellest pigem loobuksid. Riskirühma kuuluvad inimesed ja need, kelle mõni pereliige sinna kuulub, ei pruugi olla valmis tööle naasma. Ka lapsevanematele võib kaugtööst loobumine olla raskendatud, kuna koolide ja lasteaedade tegevus ei taastu teie ettevõttega samas rütmis.
Viige sisse ümberkorraldused töökeskkonnas. Vajalikuks võivad osutuda uued puhastus- ja desinfitseerimise protokollid, muudatused tööruumide planeeringus, vaheseinte kasutuselevõtt või olukorrale vastav töögraafik, mis aitaks vähendada korraga hoones viibivate inimeste arvu.
Pöörake erilist tähelepanu ühiskasutatavate ruumide hügieenile. Puhke- ja kööginurga, garderoobi, tualeti ja teiste sarnaste ruumide, mida kasutavad paljud inimesed, regulaarne puhastamine on viiruste leviku seisukohast määrava tähtsusega. Veenduge, et töötajatel oleks võimalik käsi pesta sooja vee ja seebiga või kasutada desoaineid. Varustage ruumid pedaaliga avatavate prügikastidega, mille sees on kindlasti ka prügikott, vähendades nii viiruse edasikandumise võimalust. Kontrollige erinevate seadmete ja inventari kasutamist ning vajadusel tehke ümberkorraldusi.
Korraldage ümber liikumine ühiskasutatavates ruumides. Viige sisse näiteks puhkeruumide kasutamise graafik lõuna ajaks, et vältida inimeste kogunemist. Graafikut on lihtne hallata ja kuvada erinevate tahvlite abil.
Kasutage põrandakleebiseid, ohutusteipe ja eraldussüsteeme inimeste suunamiseks. Paljudes ladudes, logistikaettevõtetes, komplekteerimiskeskustes, tööstushoonetes ja kauplustes on jätkunud töö ka piirangute ajal selleks, et tagada ühiskonnale vajalike toodete ja teenuste kättesaadavus. Kõigile eelpool mainitud ettevõtetele, kes on püsinud kriisi ajal avatud, kui ka neile, kus valmistutakse tagasi tööle naasmiseks, on abiks põrandamärgised, hoiatusteibid ja eraldussüsteemid.

Looge selgelt mõistetav liikumise ja paiknemise kord silmatorkavate kleebiste ja teipide abil. Suunake järjekordi või eraldage töötajad klientidest piirdeaedade- või lintide abil, et kõigil oleks lihtsam hoida turvalist distantsi.
Seadke sisse turvaline kaupade vastuvõtmise ja väljastamise kord ettevõtte territooriumil. Kui kliendid kasutavad võimalust tulla oma tellimusele ise järgi, siis looge väljastuspunkt võimalusel ettevõtte õuealale. Ilmastikutingimuste eest pakuvad kaitset erinevad varjualused või telgid. Piirake kõrvaliste isikute liikumist siseruumides ning kontakti töötajatega. Teavitage kliente sisse seatud korrast juba tellimuse kinnitamisel. Samuti toimige ka kauba vastuvõtmisel. Leppige näiteks kullerfirmaga kokku, et kaup paigutatakse võimalusel kärule, millega saate selle turvaliselt ettevõtte ruumidesse transportida.
Tagage kollektiivile vajalikud isikukaitsevahendid. Töötajatele peavad olema kättesaadavad isikukaitsevahendid, nagu näiteks näomaskid- või katted, ühekordsed kindad, desinfitseerimisvahendid ja muud ohutustooted, kui see on ülesannete täitmiseks vajalik. Isikukaitsevahendite kasutamine on pandeemia valguses kujunemas sotsiaalseks normiks, mis aitab hoida igaühe tervist. Nende kasutamist peaks tööandja soosima ka siis, kui see on inimese vaba valik, mitte otsene kohustus. Seda eriti juhul, kui viiruste leviku perioodil on inimkontakt töökeskkonnas vältimatu.

Uued võimalused paindlikumaks töökorralduseks
Kuigi kaugtöö, kodukontor ja tavapärase üheksast viieni tööaja piiride hägustumine on teemaks juba aastaid, ei ole see suures mahus rakendust varem leidnud. Eriolukorra ajal muutus kaugtöö aga paljudes ettevõtetes äritegevuse jätkamise eesmärgil möödapääsmatuks. Samas on mõneti sundolukord näidanud juhtidele, kes ehk varem suhtusid teemasse skeptiliselt, et töö ja kommunikatsioon toimivad tõhusalt ka senisest paindlikumatel tingimustel. Kuigi paljud naasevad tavapärase töökorralduse juurde, on pandeemia andnud positiivse tõuke selleks, et kaugtöö muutuks kättesaadavaks rohkematele inimestele. Seda, kas paindlikumad võimalused tööks jäävad püsima ka Eestis, näeme ilmselt juba lähiaastatel.

Ootamatu olukord nõuab suuremat meeskonnatööd, ühist pingutust ja rohkem omavahelist suhtlemist, tuues inimesed mugavustsoonist välja. See on aga pikas perspektiivis hea kollektiivi ühtseks tervikuks kasvamisel, luues soodsa pinnase edukate ideedeni jõudmiseks. Kasutage olukorda ära ning proovige rohkem üheskoos lahendusi leida - kunagi ei tea, kelle uitmõte võib viia suure eduni.

Uueks normaalsuseks muutuvad virtuaalsed nõupidamised ja konverentsid, videosilla vahendusel läbiviidavad kliendikohtumised ja muu suhtlus – seda kindlasti ka pärast piirangute kaotamist. Kui varasemalt tundus inimestele näost-näkku suhtlus pigem harjumuspärasena, siis nüüd on ilmselt paljud saanud katsetada, kui mugav ja kiire on virtuaalne kommunikatsioon. Siin on võimalus igaühele oma tööaja tõhusamaks planeerimiseks. Eriolukord on olnud väljakutse ka tehniliste lahenduste pakkujatele, mistõttu saame juba õige pea kasutada veelgi mugavamaid ja töökindlamaid rakendusi.

Kui teie ettevõttes tingis kriis uute strateegiate kasutuselevõttu, tööprotsesside muutust või alustasite sootuks uute toodete või teenuste pakkumisega, ning see osutus oodatust edukamaks, siis olete tõenäoliselt leidnud endale ka edaspidiseks toimiva tegevussuuna. Tihti sünnivad elujõulised ideed just keerulistel aegadel, kui tuleb mugavustsoonist välja astuda. Ärge laske end heidutada ka ebaõnnestumistest, sest see on osa protsessist, mida on vaja tõhusamate lahendusteni jõudmiseks. Seetõttu tuleks käsitleda kriisi pigem võimaluse, mitte takistusena.

Toimiv kommunikatsioon on edu alus
Tavapärase töökorralduse juurde naasmisel on oluline sisse seada ka toimiv kommunikatsioonistrateegia, mis aitab kõigil osapooltel mõista ühist visiooni ja eesmärke. Uute reeglite, tavade ja eeskirjade juurutamine on järkjärguline protsess, milles mängib võtmerolli just ühtne arusaam. See peab hõlmama endas nii juhtkonda, töökeskkonnas viibivaid inimesi kui ka neid, kes esialgu jäävad ühel või teisel põhjusel oma kohustusi täitma distantsilt.

Ärge unustage kahepoolselt toimivat kommunikatsiooni. Kriisist väljumise perioodil tuleb kindlasti vastu võtta kollektiivi poolt kaebusi, rahulolematust ning ettepanekuid, mis peegeldavad sisse seatud muudatusi. Töötajate murede ja väljakutsete ära kuulamine võib pikas perspektiivis viia hoopis uute võimalusteni tugevdada ettevõtte kultuuri, suurendada kaasatust ning tõsta ühtekuuluvustunnet.
Tagage kõigile osapooltele vajalik informatsioon. Hoidke kõiki meeskonna liikmeid kursis tööprotsesside muutuste, sotsiaalse distanseerumise ja hügieeninõuete ning kontrollmeetmetega.
Looge ning hoidke usalduslikke suhteid. Viiruste leviku tõkestamisel on oluline juhtkonna ja töötajate vaheline avatud suhtlus. Inimesed peavad tundma, et nad saavad ausalt teada anda võimalikust haigestumisest ilma, et nad peaks kartma ebameeldivaid tagajärgi. Meeles tuleb pidada, et isiku terviseseisundit puudutav teave kuulub delikaatsete isikuandmete alla, mille käsitlemisele kehtivad ranged eeskirjad.

Naaske edukalt töökeskkonda
Eriolukorras seatud piirangute tõttu olid paljud inimesed kas kohustuslikult või vabatahtlikult eemal oma normaalsest tööelust, kolleegidest ning teistest sotsiaalsetest tegevustest. Kuna kriis puudutab inimesi väga erinevalt, siis on igaühe tööle naasmine individuaalne protsess. Näiteks need, keda ennast või kelle lähikonda viirus või majanduskriis teravamalt puudutanud on, võivad kogeda ärevust töökeskkonda tulemise ees.

Eriolukorras ning harjumuspärasest rutiinist väljas kogevad paljud meist nii negatiivseid emotsioone kui ka motivatsioonilangust. See on igati inimlik, kuna kriisiga kaasneb alati teatav ebakindlus tuleviku ees. Kuigi saame naasta tööle, võib see kujuneda oodatust keerulisemaks ning vajada teatavat mõtteviisi muutust. Siiski saame end teadlikult aidata selleks, et sujuvalt tavapärane rütm taastuks.

Taastage võimalikult tavapärane töörutiin. Muutke töötamine uues olukorras võimalikult harjumuspäraseks, pöörduge tagasi oma päevakava ning tegevuste juurde.
Andke endale piisavalt aega. On loomulik, et tööle naastes vajate aega järjele saamiseks ning ümberkorraldustega harjumiseks. Sõltuvalt tegevusvaldkonnast, võite tööle naastes seista silmitsi üsna suurte muutustega.
Vaadake tulevikku. Kriisiolukorras aitab toime tulla pikemaajaliste eesmärkide seadmine. Koostage tegevuskava eesmärkideni jõudmiseks ning tehke eneseanalüüs, mis aitab kindlaks teha, millistes valdkondades end täiendama peate. Ärge unustage seada ka saavutatavaid tähtaegu!
Hoidke töö- ja eraelu tasakaalus. Kui teie töökoormus on kriisiga seoses tõusnud, võib tekkida vajadus teha ületunnitööd. Siiski tuleb järgida, et tööelu kõrvalt ei kaoks puhkeaeg. Kui teie töökoormus on langenud, kasutage vaba aega enese täiendamiseks.
Püsige aktiivne ka tööajal. Liikumine ning füüsiline koormus on võti hea enesetundeni. Pea meeles, et lihtsate võtetega saad tuua oma tööpäevadesse rohkem liikumist - seda isegi kirjutuslaua tagant lahkumata.
Suhelge kolleegide ja juhtidega. Kui muutunud töökorraldus takistab teil eesmärkide saavutamist või tekitab muid probleeme, tuleb sellest koheselt teada anda oma otsesele juhile või vastutavale isikule. Kuna tegu on kõigi jaoks uue olukorraga, siis on ilmselge, et sisse seatud tööprotsessid ei ole lõplikult paigas.
Ärge kartke küsida professionaalset abi. Sotsiaalne distantseerumine, info üleküllus, hirm ja teadmatus tuleviku ees, mure toimetuleku osas, töölt eemalolek, sissetulekute vähenemine ja teised eriolukorra poolt peale sunnitud muutused mõjutavad ka inimeste vaimset tervist. Kui tunnete tööle naastes liigset pinget, töörütm ei taastu, teil ei ole motivatsiooni või seisate silmitsi mõne teise vaimse takistusega, saab teid suunata näiteks nõustaja.
Leidke töövälisel ajal aega iseendale. Selleks, et stress ei mõjutaks teie tervist ja toimetulekut, tuleb enda eest hoolt kanda. Võtke kasutusele erinevad eneseabi tehnikad, liikuge värskes õhus, tehke trenni, tegelege aiatöödega, lugege raamatut, kuulake muusikat või tegelege mis tahes teise hobiga.

Uued aktiivsed tööharjumused
Kuigi tööle naastes on oluline taastada oma harjumuspärane rutiin, võib just nüüd olla õige aeg panustada rohkem oma tööheaollu. Analüüsige oma tööharjumusi, -keskkonda ning päevast füüsilist koormust. Just piisav aktiivsus ja liikumine ning ergonoomilised lahendused tagavad heaolu ning aitavad püsida võimekana. Alustage väikestest sammudest, suurendades oma igapäevast füüsilist koormust samm-sammult.

Esialgu võib treening ja liikumine töökeskkonnas tunduda keerulise ettevõtmisena. Tegelikult on selleks mitmeid nutikaid lahendusi ning lihtsaid võtteid, mida teadlikult rakendada. Näiteks on võimalik korruste vahel liikuda treppe mööda, jalutada lõuna ajal pargis või käia veidi kaugemas toitlustusasutuses einestamas, sooritada puhkepausi ajal kergeid jõu- ja venitusharjutusi, korraldada püstijala nõupidamisi, liikuda telefonikõnede ajal - võimalusi on lõputult. Siinkohal tulevad teile appi ka mitmed nutikad aktiivse kontori tooted, mis võimaldavad treenida laua tagant lahkumata. Lugege lisaks toodete kohta, mis aitavad kaasa aktiivsete tööharjumuste kujunemisele, siit.

Võtke kogetust kaasa olulisemad õppetunnid
On selge, et kogetu põhjal tuleb teha järeldusi ning võtta kriisiaegsest töökorraldusest kaasa teatud mõtteid. Arutage meeskonnas, mida õpiti nii kollektiivina kui ka individuaalselt. Neid teadmisi, kogemusi ja oskusi on võimalik tulevikus kindlasti edukalt rakendada.

Tõime artiklis välja üldised nõuanded ning sooritame teil kindlasti järgida ametlikke juhiseid ning piiranguid.