Istu, seisa, puhka – kellele on mõeldud seisulaud

Muhe võrdlus – kassiinimesed ja koerainimesed – on siinkohal üsna tabav. Kui kontorites ringi vaadata, siis leiab eest üsna polariseerunud maailma. Ühed on põhimõttelised seisulaudade kasutajad, teised mittekasutajad ja nende vahele jääb hulk inimesi, kes pole ei üht ega teist.

Selles kindla veendumuseta rühmas on inimesi, kes pole saanud reguleeritavat lauda isegi testida, mistõttu puudub neil kogemus ning ei osata sellest puudust tunda. Lisaks veel hulk seisulaua taga töötavaid inimesi, kes reguleerimise võimalust isegi paar esimest nädalat kasutasid, aga siis miskipärast üles-alla nupud töötuks jätsid. Vabandusi selleks on erisuguseid.

Põhimõtteliste kasutajatega on pilt märksa selgem. Nad on enda jaoks avastanud reguleeritava laua hüved ja kasutavad lauda kogu selle funktsionaalsuses. Kui nad kontoris kolima peavad, siis kolivad nad ainult koos oma seisulauaga või teevad kindlaks, et uues asukohas ootavad neid vähemalt samaväärsed tingimused.

Kes teab, kas asi on usus või kogemuse puudumises, kuid pahatihti kuuleb juttu istu-seisa tüüpi laudade olematust kasust just nende suust, kes sellist lauda ise kunagi proovinud ei ole.

Müütide murdmine

Müüt nr 1 – elektriliselt reguleeritavad lauad on kallid

Vastab tõele, et elektriliselt reguleeritav laud maksab rohkem kui samade mõõtudega fikseeritud kõrgusega mudel. Samas on siinkohal mitu faktorit, millele tasuks tähelepanu pöörata.

Lisaks ergonoomikale, mida reguleeritava kõrgusega laud pakub, saab seda hõlpsasti kasutada ka mitu erineva kasvuga inimest. Seetõttu sobivad seisulauad suurepäraselt ühistööruumidesse, kus huvilised saavad neid kasutada päeva jooksul vastavalt soovile. Samuti on reguleeritav laud praktiline valik peredesse, kus kasvab üks või mitu koolilast. Laud on seatav vastavalt lapse pikkusele ning ei teki ohtu, et ta sellest piltlikult välja kasvaks. Sellisel juhul on üks seisulaud kindlasti odavam ning pikemalt kasutatav, kui mitu erineva kõrgusega klassikalist kirjutuslauda.

Värvi- ja materjalitrendid on ajas muutuvad. Trendidega kaasas käimiseks ei pea soetama täiesti uut seisulauda, vaid võib piirduda ka ainult tööpinna vahetamisega. Pealegi saab elektriliste laudade puhul enamasti lauaplaadi suurust vajaduse järgi varieerida.

Samas on tõsi, et kui elektrilised lauad on ostetud kontorisse, kus neid ainult ühes asendis kasutatakse, siis selle töökeskkonna oleks saanud ka märksa soodsamalt sisustatud.

Müüt nr 2 – töötervishoiuarstid on kallutatud

Üsna tihti kuuleb pahameelt selle kohta, et töötervishoiuspetsialistid on jälle oma soovitustes välja toonud reguleeritava laua vajalikkuse. Soovitus on soovitus, mitte kohustus. Küll aga on kannatajaks töötaja, kelle vaevusest võib aastatega kujuneda haigus. Töötervishoiuarst hindab töökeskkonna ohutegurite mõju tervikuna inimese tervisele. Uuringud näitavad, et kontoritöötajate seljavaevuste arv on tõusutrendis. Ja karta on, et peale kaheaastast ülemaailmset taburetil töötamise eksperimenti liigub see trend veelgi kiiremini halvemuse suunas. See on fakt, et pikalt ühes asendis töötamine on tervisele kahjulik, millele tuginedes võib öelda, et reguleeritav laud, kui seda sihipäraselt kasutada, on väärt investeering.

Müüt nr 3 – seismine on tervisele kahjulik

Jah, päev otsa laua taga seismine on sama kahjulik kui päev otsa istumine. Probleem ei ole mitte kõrguses, vaid selles, et ollakse püsivalt staatiliselt asendis. Liikumatus on kõige suurem kahjutegur. Meie keha on loodud liikuma ning tunneme end paremini just siis, kui oleme saanud piisavalt füüsilist koormust. Hoia end liikumises, sest parim asend on ikka ja alati järgmine kehaasend. 

Müüt nr 4 – seisulauad ei ole töökindlad

Vanarahvas teab öelda, et kui tahad head ja odavat, siis pead ostma 2 asja. Kui ajada taga vaid hinda, siis ehk võibki paika pidada väide, et need lauad ei ole töökindlad. Ebameeldiva üllatuse vältimiseks tasub teha eeltööd ning uurida turul saadaval olevaid võimalusi. Usaldusväärne müüja pakub tootele garantiid, pakub laudu erinevast hinnaklassist ning oskab lahti seletada ka mudelite plussid ja miinused. Kindlasti tasub kuulda võtta ka nende soovitusi, kes on juba seisulaua soetanud.

Kuidas kasu saada?

Laua taga seismine annab lihaskonnale rohkem tööd ja põletab viiendiku võrra enam kaloreid kui istumine. Samuti vähendab seismine koormust alaseljale. Samas istumine nõuab vähem energiat ja seetõttu on koormus veresoonkonnale väiksem. Sõltumata sellest, kas istud või seisad, on korrektne kehaasend oluline. Ühtviisi halvad on nii köötsakil istumine kui seismine.

Elektrilisest lauast tõuseb kasu ainult siis, kui laua kõrgust regulaarselt muuta ehk päeva jooksul mitu korda tööasendit vahetada. Staatika ja dünaamika, liikumise ja puhkuse ning istumine ja seismise vaheldumine on kehale kõige parem.

Milline on õige vahekord istumise ja seismise vahel? Rusikareegliks peetakse tund istumist ning 5 minutit seismist. Meie oskaks soovitada küll vaid üht: püsi liikumises, kuula oma keha ja vajadusel pea nõu oma arsti või füsioterapeudiga.

Kui Sul juba elektriline laud on, siis võid kasuta nö müksajaid, mis annavad märku, kui oled liiga pikaks ühte asendisse jäänud. Selleks võib olla nutikell, mobiiltelefon või arvutisse seadistatud meeldetuletus. Nutikamatel laudadel on selline funktsionaalsus juba sees – sõltuvalt mudelist peab laud ise või lauaga suhtlev rakendus järge ja saadab meeldetuletuse asendi muutmiseks.

Lõpetuseks veel üks mõte, mida tasuks tööpäevadel meeles pidada. Sõltumata sellest, kui tihti vahetad positsiooni laua taga, ära unusta aeg-ajalt puhata ka ekraanist. Kõik me ju teame neid kaugusse vaatamise harjutused silmadele ja muud seesugust. Need on sama olulised kui tööasendi muutmine.

Artikkel on valminud koostöös tulemusliku töökeskkonna kavandajatega Töödisain OÜ-st.