Kuidas aidata ND-diagnoosiga õpilastel kooliaastat paremini alustada
ND (neurodevelopmental disorder) ehk neuroarenguhäirete diagnoosiga õpilaste jaoks võib kooli naasmine pärast suvevaheaega olla suur väljakutse. Mõned lapsed kogevad ärevust sedavõrd, et keelduvad kooli minemast. Koostöös Riksförbundet Attentioniga soovime tõsta teadlikkust sellistest diagnoosidest nagu ADHD ja autism. Oleme koondanud praktilised ja kasulikud nõuanded, mis aitavad kooli algusega seotud kohanemist lihtsustada.
Unikaalsed lapsed, erinevad vajadused
Paljudele ND (neurodevelopmental disorder) ehk neuroarenguhäirete diagnoosiga lapstele ja noortele tekitavad muutused ja kohanemist vajavad keskkonnad suurt ärevust. Tuntakse muret, kas suudetakse õppetööga sammu pidada või kuidas suhelda klassikaaslastega. Kõik uued stiimulid ja muutunud rutiinid, mida uus õppeaasta toob, võivad tunduda üle jõu käivatena. Kuna stressiallikad võivad varieeruda, on oluline, et igale ND-õpilasele koostatakse individuaalne koolialguse plaan. Õige toetuse ja ettevalmistusega on võimalik üleminekut lihtsustada.
Mis on ND?
ND (neurodevelopmental disorder) ehk neuroarenguhäired on koondnimetus mitmele diagnoosile, mis mõjutavad aju informatsioonitöötlust ja käitumist. Levinumad diagnoosid hõlmavad järgmist:
-
ADHD – keskendumisraskused, impulsiivsus ja hüperaktiivsus.
-
Aspergeri sündroom – tänapäeval tuntud kui autismispektri häire.
-
Autism – mõjutab aju võimet töödelda informatsiooni ja tajuda sotsiaalseid signaale.
-
Keelehäired – raskused keele mõistmise ja kasutamisega, mis võivad mõjutada õppetööd ja sotsiaalset suhtlust.
-
Tourette’i sündroom – tahtmatud korduvad liigutused või häälitsused ehk tikkid.
Ettevalmistused kooli alguseks
Ettevalmistuse ulatus ja detailirohkus sõltuvad lapse individuaalsetest vajadustest. Ühele võib täpne plaan ja selged juhised pakkuda turvatunnet, samas kui teisele võib liigne info tunduda ülekoormavana. Seetõttu on oluline kohandada koolialguse ettevalmistused lapse vajadustele vastavaks.
Kuna lapsed ja noored arenevad kiiresti, võib juhtuda, et eelmisel aastal toiminud lahendused ei sobi enam. Seetõttu tuleks igal aastal koolialguse plaan üle vaadata ja vajadusel kohandada.
Uus kooligraafik – väljakutse paljudele
Uue õppeaasta algus tähendab ka uut tunniplaani, millega harjumine võib võtta aega. Sageli sisaldavad esimesed nädalad mitmesuguseid sissejuhatavaid tegevusi, mis võivad olla ülekoormavad. Koolialguse sujuvamaks muutmiseks on soovitatav, et õpilane ja tema vanemad saaksid võimalikult vara teada, millised tegevused on plaanis.
Sama põhimõte kehtib ka muude erandlike päevade puhul, näiteks spordipäevad, ekskursioonid või teemapäevad. Kui õpilasel on võimalus muutusteks vaimselt valmistuda, on üleminek kergem.
Kooli või astme vahetus – suur muutus
Üks suurimaid väljakutseid on kooliastme vahetus, mis tähendab sageli uusi õpetajaid, klassiruume ja mõnikord ka täiesti uut koolikeskkonda. Seetõttu on oluline pakkuda lapsele võimalust külastada uut kooli enne õppeaasta algust. Kui võimalik, võiks seda teha juba enne suvevaheaega, et õpilane saaks tutvuda koolikeskkonnaga ja kohtuda õpetajatega. Samuti võiks kooliaasta algusele eelnevalt korraldada lühikese kordusvisiidi.
Usaldusväärsed suhted koolitöötajatega, kellega laps tihedalt kokku puutub, on samuti väga olulised. Kui õpilane on varem harjunud erinevate kohandustega, tuleb see info edastada uuele koolipersonalile.
Turvatunne kogu koolipäeva vältel
Sageli ei ole murekoht ainult tunnid, vaid ka see, mis juhtub vahetundides ja söögivahetundides. Mõned lapsed tunnevad end ebakindlalt, kuna ei tea, mida neil tuleks teha või kellega koos olla. Koos lapsega tuleks arutada, millised võimalused on, kus ta saab viibida ja millised täiskasvanud on talle vajadusel toeks.
Näiteks võib aidata see, kui lapsele määratakse kindel koht sööklas. See vähendab ärevust ja võimaldab lapsel keskenduda söömisele, mitte sellele, kus istuda või kellega koos olla.
Plaan ootamatuteks olukordadeks
Vaatamata hoolikale ettevalmistusele võib ette tulla olukordi, kus laps tunneb end ebamugavalt või ei suuda olukorraga toime tulla. Seepärast on kasulik koostada varuplaan.
- Kelle poole peaks laps pöörduma, kui tunneb end halvasti?
- Kas on olemas vaikne ruum, kuhu ta saab vajadusel minna rahunema?
- Millised lahendused tekitavad temas turvatunde ja on koolikeskkonnas teostatavad?
Kui selline plaan on eelnevalt paigas, saab nii laps, õpetaja kui ka lapsevanem olukorda paremini hallata.
Soovitused, kuidas toetada ND-diagnoosiga lapse koolialgust
-
Kohanda koolialguse info vastavalt lapse vajadustele.
-
Võimalda lapsele enne kooliaasta algust kooliga tutvumine ja õpetajatega kohtumine.
-
Loo usaldusväärsed suhted kooli täiskasvanutega.
-
Kui toimub kooli- või astmevahetus, edasta vajalik info varasemate kohanduste ja vajaduste kohta.
-
Anna muutuvast tunniplaanist või eripäevadest (nt spordipäevad, ekskursioonid) varakult teada.
-
Lepi kokku tegevusplaan juhuks, kui laps vajab pausi või ruumi rahunemiseks.
-
Jälgi, kuidas uus olukord toimib, ning tee vajadusel kohandusi koos lapse ja õpetajatega.
Võta meiega ühendust
Oleme alati valmis aitama vajaduspõhiste sisustuslahenduste loomisel. Võta julgesti meiega ühendust, kui Sul on küsimusi materjalide kohta, otsid inspiratsiooni või soovid abi erinevate alternatiivide kaalumisel.Värsked artiklid Sinu postkastis!
Kord nädalas saadame välja uudiskirja, mis sisaldab põnevaid artikleid ja nõuandeid, inspiratsiooni töökeskkondade sisustamiseks ning sooduspakkumisi.Palun oota...
*Tellides uudiskirja kinnitan, et olen lugenud ja nõustun AJ Tooted AS privaatsuspoliitikaga.