Uue aasta kaleidoskoop

Kontorites sellist moehullust muidugi ei ole, et sisustust hooaja järgi välja vahetataks, aga mingitest suundumustest või trendidest saab rääkida siingi. Pariisi moelavadest enam järgitakse kontorite planeerimisel ühelt poolt globaalseid trende (muutused elanikkonnas, väärtushinnangutes jne) ning teiselt poolt nähakse kontorit üha enam olulise osana tööandja brändingust ja väärtuspakkumisest oma töötajatele. Mis teeb ühe töökeskkonna eriliseks ja omaks, on mõtet küsida kontori asukate käest. Büroomaastiku trendide kohta saab järeldusi teha aga vaadeldes projekte, mis just kasutajatele uksed avanud on või lähiajal valmivad. Ühisosa on neil tegelikult üsna suur – sisustusprojekte analüüsides hakkavad tekkima värvilised mustrid nagu kaleidoskoopi keerutades.

Läbiv muster on funktsionaalsus

Funktsionaalsus on olulisem kui kunagi varem. Ehkki leidub ikka ettevõtteid, kes jooksu pealt sõlmivad üürilepingu ja annavad lähteülesandeks „Tehke meile siia midagi ägedat, me kolime 8 kuu pärast sisse!”, võetakse üha rohkem aega vajaduste läbimõtlemiseks. Ettevõtte ruuumide kujundus ja kasutajamugavus on saanud üsna oluliseks komponendiks tööandja brändingus. Kontorist teevad kontori inimesed. Seetõttu on oluline teada neid tegureid, mis toovad kollektiivi kontorisse.

Inimesed on viimase 2 aasta jooksul harjunud kodus töötama, millest tulenevalt on kontorisse mugavate tingimuste loomine ettevõtte jaoks väga oluline prioriteet. Kui kodus kippus kohati tekkima tunne, et enda mõtetele enam üldse ruumi ei ole ja vaene köögilaud peab sobima absoluutselt kõigeks alates puutööst, lõpetades virtuaalkoosolekutega, siis kontorite planeerimisel on heaks tavaks saamas ruumide tasakaal. Erinevate ülesannete jaoks sobivate tööalade planeerimine ja nende selge, aga inimlik eristamine on üks suundi, mida kohtab üha rohkem. Ja et uuringute järgi tundsid kaugtöötajad kõige rohkem puudust ergonoomilisest kontoritoolist, siis uusi töötoole täna kontoritesse pelgalt hinna või välimuse pärast ei valita.

Funktsionaalsus ja mugavus on palju olulisem kui ruutmeetrite lugemine, mis nii 5 aastat tagasi veel väga popp oli. Tööõnnetusi, kus analüütiku töökoha kõrvale avatud ruumi püstiseisu nõupidamisi planeeriti, tänastes projektides enam väga ei kohta. Ehkki ei saa öelda, et näiteks kasutajates tõsist pahameelt tekitanud pikad sirged laudade rivid lõplikult ajalugu oleks.

Kui tööandja jaoks inimesed mitte ainult sõnades olulised on, siis lähtub ta kontori muutmisel peamiselt funktsionaalsusest ja erinevate indiviidide vajadustest. Uued kontorid on täna üsna paindlikud, mängulised ja võimaldavad töötajatele valikuvabadust – on isiklikku tööruumi, on rühmatöö alasid, on traditsioonilisi nõupidamisruume ja inspireerivaid stuudioid loovtööks,  on suhtlusala ja süvenemisala. Rõõmu teeb ka see, et iga aastaga pööratakse aina enam tähelepanu ruumi funktsiooniga sobiva helikeskkonna tagamisele.

Esimene värv: roheline

Ei, roheline ei ole moevärv. Roheline on mõtteviis. Õigem on küll öelda rohelisem. Materjalide valik on muutunud oluliseks nii sisearhitektidele kui lõppkasutajatele. Kontorit tahetakse näha inimeste ja looduse kohtumispaigana – projektides on võimalikult palju naturaalseid materjale, ohtralt rohelust ja keskkonnateadlikkust. Taaskasutamine ja uuskasutamine paistab olema üks võti ägeda ja hubase kontori loomisel. Loogiline ka, sest Z-generatsioon on vägagi kliimausku, ja ega need vanemad põlvkonnad vast ka päris „Pärast meid tulgu või veeuputus!” mõtteviisiga ole.

Iga äge keskkonnateadlik kontor sorteerib prügi ja on läbi mõelnud, kuidas kontori majandamise juures jäätmeid võimalikult vähe tekiks. Õnneks on ka ärimajade haldajad lõpuks vajadusest aru saanud. Varem kippus pahatihti olema nii, et kontoris sorteeriti kümmet eri liiki, aga prügimajas tuli need jagada 2 konteineri vahel – olme ja paber.

Rohelised valikud ei tule ainult keskkonnateadlikkusest. Või peaks ütlema, et tulevad just keskkonnateadlikkusest - töökeskkonna teadlikkusest. Elus taimed, naturaalsed materjalid ja piisavalt päevavalgust mõjutavad positiivselt nii töötajate füüsilist kui vaimset tervist, toetavad ajutegevust ja alandavad stressitaset, mis omakorda tõstab meie tulemuslikkust.

Teine värv: kollane

Ka kollane pole moevärv. Jätkuvalt on ülekaalus valge ja hall, aga värvikasutus on oluliselt vähem konservatiivne ning eri toone on rohkem kui varem. Mõtle näiteks sellele, et värviline tugitool on istujale hoopis kutsuvam kui hiirehall. Värvilaikudena on mitmetes projektis kollane lipsanud vaiba sisse, seinale ja teistelegi pindadele. Julge katsetamine ei väljendu ainult värvides. Ka sisustustoodete valikusse on tekkinud mööblitükke, mida varem kontorisse sobilikuks ei peetud – kiiktoolid, tumbad kaksiratsi istumiseks, istumispallid ja muu seesugune on leidmas teed kontorisse ja mitte iluasjadena, vaid neid seal tõsimeelselt kasutataksegi.

Kindlatest moevärvidest rääkida ei saa. Reeglina lähtuvad värvid ettevõtte korporatiivsest identiteedist. Olukorras, kus hübriidkoosolekutest on saanud enim levinud suhtlusvorm, tuleb ettevõtetel veelgi rohkem mõelda sellele, mis mulje kontor loob töötajale ja välistele osapooltele. Taustaks ei saa olla pelgalt suvaline kontori melu või Zoomi/Teamsi pakutav valvetaust - see peab olema äratuntavalt 'meie' sõltumata asukohast.

Kolmas värv: punane

Punase pliiatsiga kritseldatakse maha lahendusi, mida kasutajad ajalooriiulitele tolmu koguma saadavad ja see trend on üheselt seostatav pandeemia õppetundidega. Käed-vabad lahendused on uus normaalsus – kontaktivabad kätepuhastusjaamad ja justkui võluväel avanevad uksed on midagi, milleta enam hästi kontorielu ette ei kujuta. Aga palju teadlikum valik on universaalse disaini põhimõttest lähtumine. Jalaga lahti vajutatavad prügikastid vabastavad jah vajadusest prügikasti kaant käega katsuda, aga kuidas Sa avad seda prügikasti, kui Sa mingil põhjusel jalgu kasutada ei saa?

Artikkel on valminud koostöös tulemusliku töökeskkonna kavandajatega Töödisain OÜ-st.