Koolimööbel, millel on suur mõju – heaoluühiskonna loomine väikeses külas
„Noorem generatsioon toob muutused,“ sõnab Pauline.
Kõik algas 2001. aastal, kui külas elavad naised otsustasid, et neil on vaja lasteaeda. Nüüd, 20 aastat hiljem, on Nakamtengas lisaks veel tervisekeskus, hambakliinik, farmid, mitmed ärid ja 450 õpilasega kool, lasteaiast keskkoolini välja, mille üle nad on eriti uhked.
„See kool on äärmiselt oluline, raske on seda sõnadesse panna. Võimalus pakkuda lastele korralikku haridust, aitab meil uskuda paremasse tulevikku,“ ütles Pauline Conde.
Täna on ta projektijuht Yennega Progress nimelises organisatsioonis. 2001. aastal alustas ta lasteaiaõpetajana küla kõige esimeses lasteaias.
Noorem generatsioon toob muutuse
Algooli ehitamist alustati 2006. aastal ja on sellest ajast alates järjest edasi arenenud.
„Me julgustame lapsi uudishimulik olema. Kuid riigikoolide õpetajad pidasid meie lapsi nipsakateks, sest nad pidevalt esitasid küsimusi. Et olla kindel, et meie lapsed arengus maha ei jää, oli meil vaja oma kooli, mis lähtub õppemetoodikast, mida me kasutame lasteaias, kus kasutame loovust ja uudishimu,“ sõnas Pauline Conde.
Aastate jooksul on külla ehitatud ka tervisekeskus. See teeb kooliga pidevat koostööd, et lapsed oleksid terved. Malaaria hooajal peavad lapsed pidevalt tervisekeskuses käima,“ ütles Pauline.
Küla ehitamine oma vahenditest
Üks oluline muutus on toimunud aastate jooksul, nimelt lapsevanemad on hakanud rohkem haridust väärtustama. Samuti on õpilaste sooline jagunemine ka aja jooksul võrdsemaks muutunud, sest algselt oli lasteaias rohkem poisse kui tüdrukuid.
Stina Berge, Yennega Progressi peasekretär, näeb kooli kogu projekti tuumana, mis hõlmab endas kogu küla ning samas avaldab mõju ka kaugemal. Eesmärk on luua jätkusuutlikke kogukondi ettevõtliku suhtumisega.
„Me vaatame kõiki Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni seitsmeteistkümmet maailma arengu eesmärki ja lahendame neid kohalikul tasandil. See ei puuduta ainult haridust, vaid me tagame ka ligipääsu puhtale joogiveele, energiale, loome taristut ja töökohti. Ja lisaks kõigele ka organisatsiooni ja juhtimiskultuuri, mis tagab jätkusuutlikkuse.
Lõunasöök on kõige alustala
Koolipäevad on täis pikitud õppetunde, kodutöid ja muid tegevusi. Direktori Bernadette Pafadnam Pacmogda tööpäev algab juba hommikul kell seitse, sest ta aitab õpetajatel tunde planeerida.
„Lastega tegelemine on kõige toredam ja energiat juurde andev osa selle töö juures, sest sa näed oma töö vilju.“
Üks kindel fookus on pakkuda lastele korralikku toitvat lõunasööki iga päev.
Väga paljud kooliteekonda alustavad lapsed on alatoidetud. Kuid siin nad saavad vähemalt kord päevas korralikult kõhu täis. Sellel on tohutu mõju nende füüsilisel ja vaimsel arengul ning tänu sellele on nad ka vähem vastuvõtlikud haigustele.
Kodudes inimesed räägivad üldiselt mooré keelt, kuid asjaajamiskeel Burkina Fasos on prantsuse keel.
"Me jälgime kohalikku õppekava, kuid me saame inspiratsiooni ka Rootsi õppemeetodist. Uudishimu ja loovus on meie fookuses. See pole sama traditsioonilises koolis, mis baseerub prantsuse hierarhilisel mudelil," ütleb Bernadette Pafadnam Pacmogda.
Põhjamaalt Nakamtengasse
Teine seos Rootsiga on koolimööbel. Kõikides klassiruumides on lauad, toolid ja metallkapid, mille on teinud AJ Tooted, mis on Yennenga Progressiga koostööd teinud alates 2012. aastast.
"Raha on lihtne annetada, kuid me tahame näha, et meie panus päriselt ka toob muutust. See on ka mõlemale poolele kasulik olukord, sest Yennenga Progressil on hea võrgustik, mis on meid mitmel viisil aidanud," ütleb Fredrik Hentz, kes on Nakamtengas AJ Grupi nimel jõupingutusi teinud.
Riigis nagu Burkina Faso, kus tööstusektor on väike ja kus puuduvad metsad, on raske kohapeal head ja ergonoomilist mööblit leida ja valmistada. Funktsionaalset mööblit valides tuleb arvestada ka pidevalt õhus ringleva punase liivatolmuga, samuti äärmusliku õhuniiskusega suveperioodil ja samas talvel hoopis väga kuiva õhuga.
Kusjuures Põhjamaadest Lääne-Aafrikasse mööblit saata pole sugugi mitte lihtne. Tarne Lääne-Aafrikasse võib võtta kuni kolm kuud aega ja on üsna kulukas.
"Sinna saadetaval mööblil peab olema terasest jalad, sest puidust jalgu hakkaksid termiidid sööma," ütleb Fredrik Hentz.
Direktor Bernadette Pafadnam Pacmogda arvab, et tema klassiruumide kvaliteeti ei saa võrrelda enamiku teiste koolidega seal piirkonnas.
"Lapsed saavad istuda mugavalt ja turvaliselt. Teistes koolides on õpilased kokku surutud, mis mõjub keskendumisele kehvasti. Siin on lastel oma laud koos sahtliga ning nad saavad oma koolitarbeid mugavalt hoiustada. Nad on väga õnnelikud ja uhked, et neil on oma koht, sest enamik õpilastest elab kodus kitsastes tingimustes, " ütleb ta.
Lähemalt Nakamtengast
Külas on 1500 elanikku ja Rootsi asutatud kompetentsikeskuses Yennenga Progressis on 80 töötajat tervishoius, lasteaias, koolis, põllumajanduses ning viie ettevõtte kaudu keevitamise, puusepatöö, ehituse ja tekstiilitööstuses, samuti restorani- ja konverentsitegevuses ning haridusvaldkonnas. Uusi projekte tehakse lähtuvalt küla vajadusest. Need teenused ei ole suunatud ainult külaelanikele – osalemine on avatud kõigile.
Külas õpib lasteaias, algkoolis, põhikoolis ja gümnaasiumis kokku 450 last. Alates 2012. aastast teeb AJ Grupp koostööd Yennenga Progressiga, et sisustada kõik kooli klassiruumid Rootsi mööbliga ja maksta direktorile palka.
